Vanemad tihtipeale mõtlevad, kas lapse hambaid tuleks ravida või mitte. Esmapilgul võib see tunduda ebavajalik, sest lapse hambad vahetuvad ju kiiresti. Vanemad on arvamusel, et seetõttu võib piimahammaste seisukorda suhtuda kergekäelisemalt. Noorte hammaste hoolitsemise vajalikkusest räägib EstDental OÜ hambaarst Dr. Maria Lukjanova.
Hammaste areng saab alguse juba looteeas. Raseduse 6. nädalal hakkavad lootel moodustuma piimahammaste algmed ja 3. raseduskuu lõpuks on nii üla- kui alalõualuus välja arenenud 10 piimahambaalget. Lisaks moodustub juba raseduse ajal osa jäävhammaste algmeid. Seetõttu on oluline mõista, et hambaravi tuleks alustada juba lapsepõlvest. Varajane hambahooldus aitab vältida tõsiseid hambaprobleeme nagu kaariese ja selle tüsistuste, parodontiidi ja pulpitise, teket.
Millised on piimahammaste funktsioonid?
Piimahammastel on mitmeid funktsioone, mis on igale inimesele olulised. Nimetatud funktsioonid on ka jäävhammastel.
- Mälumise funktsioon. See on närimise protsess, kuhu on kaasatud ainult terved hambad. Katkisete hammastega on raske ja vahel ka võimatu mäluda, sest need teevad haiget. Sealjuures kehvasti mälutud toit tekitab lisakoormust ja –pinget maole ning soolestikule. Seetõttu tuleb teadvustada, et terved hambad on oluline osa seedimisest.
- Kõne funktsioon. Katkised või puuduvad hambad mõjutavad häälduse selgust ja kvaliteeti. Esimesed hambad aitavad arendada lapse keeleoskust ja hääldust ning kõneleda arusaadavalt.
- Sotsiaalne funktsioon. Kui beebi või lapse hambad on katkised, mustad ja ebaesteetilised, kui on suus tunda ebameeldivat lõhna, millega enamasti kaasneb kaaries, siis see tekitab lapses ebakindlust ja sotsiaalset tõrjutust. Tihtipeale teised lapsed hoiavad sellisest olukordades eemale ning ei soovi suhelda.
Hammaste lagunemise tagajärjed
Hammaste lagunemisel on mitmeid tagajärgi. Ravimata hamba tulemusena võib tekkida kaaries ka kõrvalhambasse, ulatuslikuma kahjustuse puhul võib tekkida valu, põletik või turse. Lisaks toimub hammaste vahetumine järk-järgult 6 aasta jooksul, mis tähendab, et suus võivad olla kõrvuti terve jäävhammas ja katkine piimahammas. Sellisel puhul on jäävhambasse kaariese tekke tõenäosus väga suur. Lisaks võivad haigestunud hambad põhjustada mitmesuguseid ägedaid kroonilisi haiguseid neerudes, südames, liigestes, kopsudes ja teistes elundites. Lisaks nad võivad põhjustada ka allergilisi reaktsioone ja muutusi verepildis.
Kas ravida lapse hambaid?
Hambakaarieseks nimetatakse hambakatu pisikute põhjustatud hambasööbijat ehk hambamäda. Laiemas tähenduses on kaaries maailma levinumaid nakkushaigusi. Kaariest tekitavate pisikutega nakatajaks on enamasti väikelapse ema või keegi teine lähedane enda suust läbikäinud luti, lusika või suule suudlusega. Sellest edasi võib areneda parodontiit ehk hambajuureümbrise põletik, mis on progresseeruv igemehaigus. Periodontiidi puhul on tegemist pöördumatu hamba tugikudede kahjustusega, mis ravi puudumisel põhjustab hammaste enneaegset väljalangemist.
Teiseks oluliseks probleemiks kaariese korral on see, et mõnikord tuleb hammas eemaldada enneaegselt. See aga mõjutab jäävhammaste kasvamist. Kõrvalhambad võivad hakata kasvama vabanenud kohale, põhjustades seega enneaegse ja vale hambumuse. Kui kaariesesse nakatunud hammast ei ole võimalik ravida, tuleb see eemaldada ning väärhambumuse ennetamiseks on vaja kasutada ortodontilisivahendeid.
Seega vastus küsimusele, kas piimahambaid tuleb ravida, on jah. Järjepidev hambaarsti külastamine ja põhjalik hammaste pesemine tagavad lapsele terved hambad.
Dr. Maria Lukjanova / EstDental OÜ
