Eelmises postituses rääkisime hambakatust. Seekord räägime pikemalt hambakivist, mis saab alguse hambakatu mineraliseerumisest. EstDentali hambakliiniku arstid rõhutavad hambahügieeni olulisust. See säästab Teid pidevast arsti külastamisest!
Mis on hambakivi?
Hambakivi on mineraliseerunud, teisisõnu kivistunud ja kõva hambakatt. Hambakatt on kollakas-pruuni või isegi mustja värvusega. Värvus tekib toidu-, joogi- ja tubakapigmentide toimel. Üksikutel juhtudel võib hambakivi plaadina hammaste mälumispinda katta, enamasti asub hambakivi igemepiirkonna lähistel. Hamba vabal pinnal on hambakivi kergesti märgatav ning hõlpsalt eemaldatav. Seevastu igeme alla, juure pinnale ladestunud hambakivi on üldiselt tihe, tume ning raskesti eemaldatav.
Kuidas hambakivi tekib?
Hambakivi teke saab alguse hambakatu tekkest. Peale hammaste pesu, paari tunni möödudes, hakkavad hambapinnale ladestuma mikroobid, mis kinnituvad tugevasti hambale. 2-3 päeva möödudes on üksikutest mikroobidest saanud kolooniad, moodustades hambakatu. Katt ladestub peamiselt hammaste vahele ning igemepiirkonda. Süljes ja igemetaskus sisalduvate kaltsiumisoolade toimel muutub katt kõvaks (mineraliseerub) – katust saab hambakivi, mida on võimalik eemaldada ainult hambaravikabinetis. Hambakivi esineb vähemal või suuremal määral kõigil inimestel.
Kuidas hambakivi ennetada?
Hambakivi ennetamiseks on parim vahend korrektne kodune suuhügieen. Hambad tuleb pesta igapäevaselt kaks korda ning kasutada hambaniiti. Hambakatu ladestumist ning hammaste pesemise korrektsust on võimalik kontrollida apteegis käsimüügis olevate tablettidega. Tabletid värvivad katu punaseks ja sedasi on võimalik näha, kust tuleks hoolikamalt harjata. Regulaarselt tuleks käia hambaarsti juures kontrollis ja teha profülaktilist puhastust teha iga kuue kuu järel. Selle käigus eemaldatakse kogu suu ulatuses hambakivi ja hambakatt ja toidust tekkinud pigment. Visiidil korratakse üle õiged suuhügieenivõtted.
Suuhügieeni harjumuste kujundamisel mängivad olulist rolli ka vanemad. Seetõttu on oluline, et vanemad leiaksid aega õpetada lastele õigeid suuhügieenivõtteid ja kujundaksid õiged harjumused. Beebid on sündinud ilma kaariest tekitavate bakteriteta, seetõttu peaksid vanemad hoolikalt jälgima ka ennast, et nad ei nakataks lapsi enda süljega. Kaaries on maailmas kõige levinum haigus. Lapse suu võiks jääda võimalikult kauaks kaariesest puutumata.
Kuhu tekibenamasti hambakivi?
Enim tekib hambakivi süljenäärmejuhade avanemiskohtadesse ehk keelepoolsele pinnale esihammaste taha ja ülemiste purihammaste põsepoolsele pinnale. Keelega libistades on tunda karedat pinda.
Mis juhtub, kui hambakivi ei eemaldata?
Kui hambakivi ei eemaldata võib välja areneda igemepõletik ehk gingiviit. Gingiviiti põhjustab enamasti bakteritest koosneva hambakatu kogunemine hambale igemepiiril. Harvemini tekitavad igemehaigusi viirused, seened, üldhaigused ja traumad. Õigeaegse raviga on võimalik haigust peatada ning igemekoed taastuvad algsel kujul. Ravimata gingiviit võib üle minna hamba kinnitusaparaati kahjustavaks põletikuks ehk parodontiidiks. Parodontiit on pöördumatu protsess. Tänapäevaste ravimeetoditega suudetakse haigus küll peatada, kuid igemekudede täielikuks taastamiseks puuduvad võimalused. Seetõttu on oluline igapäevane korrektne suuhügieen.
Kuidas hambakivi eemaldatakse?
Hambakivi efektiivseks eemaldamiseks kasutavad hambaarstid ultrahelimasinat ning käsiinstrumente. Erinevate puhastusvõtete kasutamine sõltub hambakivi ladestuste hulgast. Tähtis on hambakivist lahti saada kogu suu ulatuses ja seejärel poleerida hambapinnad siledaks, sest bakterid kinnituvad ainult karedale pinnale. Hammaste puhastamise käigus eemaldatakse hambakivi nii igeme pealt kui ka selle alt jahammastevahelisest piirkonnast. Lisaks kasutatakse ka hammaste soodapesu, millega eemaldatakse katt, pigmentatsioon ja võimalik igemepealne hambakivi.
