Öeldakse, et silmad on hinge peegel, sülje kohta saab öelda, et sülg on organismi peegel. Süljenäärmete seisukord ja sülje eritumine annab märku inimese tervislikust seisundist. Sülg pakub häid võimalusi haiguste varajaseks diagnoosimiseks. Näiteks süljes leiduvate bakterite hulga järgi saab hambaarst kasutada sülge hambakaariese vältimiseks või peatamiseks.
Mis on sülg?
Sülg on suus asuvate süljenäärmete eritis (sekreet), mis katab suupindu õhukese kihina. Sülg on läbipaistev, leeliselise reaktsiooniga viskoosne (kergelt veniv) vedelik, mis eraldub suhu põhiliselt kolmest suurest süljenäärmest. Sülje põhiliseks koostisaineks on vesi, aga ka suur hulk erinevaid ensüüme ja seedefermente, väikeseid orgaanilisi molekule ja elektrolüütilise toimega osakesi. Ööpäevas eritub inimesel 1-1,5 liitrit sülge.
Sülg:
- alustab ja aitab seedita toitu;
- kaitseb kaariese, katu, igemehaiguste ja infektsioonide eest;
- ennetab infektsioone kontrollides bakterite kolooniate ja patogeensete seente hulka suuõõnes.
Kõik näärmed eritavad sülge erinevas suunas, koguses, ajal ja omadustega, kuid suus toimub sülje segunemine. Liigutades keelt, huuli ja miimilisi lihaseid suureneb rõhk süljele ja toimub segunemine. Ka neelamise mehhanism on oluline “süljesegaja”. Ometigi on suus piirkondi, kus domineerib selgelt mingi kindla näärme sülg, sealjuures on olulised ka individuaalsed eripärad.
Sülje koostist mõjutavad mälumis-, maitsmis- ja neuroloogilised stimulatsioonid. Sülje olulisemaid parameetreid on tema eritumise kiirus ehk hulk. Normaalne sülje eritud on 1,5ml/min, kuid see võib suures ulatuses varieeruda alates nullist ja lõpetades 10ml/min.
Hea teada!
Sülg katab suupindu vaid õhukese kihina, mille normaalne paksus on 1-10 mikronit. Suus ei ole tavaliselt rohkem kui 0,5 ml vedelikku.
Sülje olulisus
Süljel on oluline roll kudede normaalsete füsioloogiliste tingimuste säilitamisel. See hõlmab endas erinevaid antibakteriaalseid süsteeme, vastupanuvõimet ja kaltsiumi sisaldavaid proteiine. Kui süljenäärme toimimises esineb häireid, siis kaariese tekkerisk suureneb. Ekstreemsetes olukordades, kus süljeeritus on peaaegu kadunud, muutub suu limaskest valulikuks ja sellega kaasneb väga kiire kaariese areng. Vähese süljeeritusega inimestel on suurem tõenäosus kaariese tekkeks.
Kuigi sülje olulisim parameeter on eritumise rohkus, on tema funktsiooni olulisim osa koostisel. Erinevate süljenäärmete sülg on küll samade koostisosadega, kuid erinevas proportsioonis. Seega suu erinevates piirkondades on keskkond mikroobidele ja hambapindadele erinev.
Sülje koostises on tähtsaimad:
- kaltsium;
- fosfaat;
- fluor;
- bikarbonaat.
Kui süljeeritus suureneb, suureneb ka kaltsiumi hulk. Kaltsium on oluline remineralisatsiooniprotsessis. Sama ülesanne on ka fosfaadil – aitab suurendada sülje vastupanuvõimet ning kaitsta sellega hambaid. Sülje fluorisisaldus sõltub keskkonna, eriti joogivee fluorisisaldusest. Samuti kajastub sülje fluorisisalduses hambapastast ja fluoritablettidest tulev fluor. Bikarbonaat moodustab sülje tähtsaima puhverkomponendi. Mida rohkem sülge, seda suurem on sülje kaitsevõime ja hapete kõrvalmõju väheneb.
