Kaariesest on olnud meil varasemates blogides juttu, kuid mitte põhjalikult. Seekordne postitus avab põhjalikult kaariese olemuse. Kui kahtlustad endalgi hambakaariest, siis võta ühendust meie hambakliiniku hambaarstidega. Broneeri aeg ja unusta hambavalu.
Selgitus
Kaaries on hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus, mille tagajärjel tekib hambasse defekt. Protsess on pöördumatu, mis tähendab, et hambakude ei taastu iseenesest. Küll aga on võimalik karioosse protsessi algstaadiumis kaariese kulgu pidurdada ja emaili remineraliseerida, vältimaks defekti väljakujunemist.
Enamasti diagnoositakse kaariest visuaalselt, kuid vajadusel ka röntgenuuringul. Ulatuslikku karioosset defekti võib palja silmaga näha igaüks, kuid algavat ja pindmist ehk emailikaariest ning hammaste kontaktpindadel olevaid defekte saab teha kindlaks ainult hambaarst. Tihtipeale alahinnatakse kaariese mõju hammastele, loodetakse, et see ei kahjusta hambaid liigselt. Hambakaariest asutakse ravima liiga hilja. Seetõttu on oluline regulaarne hambaarsti külastamine.
Hambakaariest eristatakse defektide ja nende paiknemise ning ulatuse järgi hambakoes. Nii klassifitseeritakse mälumispinna, kontaktpinna, vabade pindade ja hambakaela piirkonna karioosseid defekte. Sealjuures näiteks mälumispinna pruunikad defektid on varakult märgatavad, kuid kontaktpinna karioosset defekti saab tuvastada hambaarst. Enamasti jääb see märkamatuks ning avastatakse alles siis, kui hambakoe struktuur ei ole enam täisväärtuslik. Hambakaariese kohene ravi on oluline, sest pehme hambaluu allub kergesti mehaanilistele ja suuõõne keemilistele mõjudele, mistõttu kude hakkab lagunema ning karioossed defektid võivad kiiresti suureneda ja hävitada kogu hambakrooni.
Hambakaariese erinevad liigid:
- Algav kaaries on hambaemaili piimjas karioosne laik ilma hambakoe defektita;
- Emaili kaaries on pindmine kaaries, mille puhul karioosne defekt asub peamiselt emailis. Märgatav on piimjasvalge värvus, harvem pigmenteerunud hambapind ja seda peamiselt hambavagudes;
- Dentiinikaaries on keskmise ulatusega hambaluukaaries, mille puhul hambapulpi kaitseb veel küllalt paks kiht dentiini. Sellele staadiumile on iseloomulik juba märgatav defekt, mida ääristab kriitjasvalge või pruunikalt pigmenteerunud email;
- Sügav hambaluukaaries ulatub juba hambasäsi lähedusse, mistõttu külma või sooja toitu süües võib hammas olla tundlik. Sellised hambadefektid on kergesti märgatavad, sest kahjustatud on suur osa hambakoest. Kõnekeeles nimetatakse seda sageli ka lihtsalt hambaauguks.
Hambakaariese tekkimisel on mitmeid põhjuseid:
- Süsivesikutest ja magusainetest üleküllastatud toit;
- Magusa toidu pidev ning pikaajaline kontakt hambapinnaga. Näiteks on ohtlikud lutsukommid, mida lapsed imevad tundide kaupa;
- Suuõõne mikroobid;
- Hambakoe ehitus ning sülje koostis ja hulk.
Lisaks mõjutavad kaariese teket sülg, selle koostis, füüsikalised ning keemilised omadused. Süljes on mineraalained nagu kaltsium-, fosfaat- ja fluoriidioonid ning hulk mikroelemente, orgaanilisi happeid, mono- ja disahhariide. Süljel on tugev neutraliseerimisvõime. Seega 1–1,5 tundi pärast happelise toidu söömist taastub sülje pH tase 6,8–7,2 läheduses. Kui suus langeb pH tase alla kriitilise piiri (5,5), võib katuga kontaktis olevas hambaemailis alata demineralisatsiooniprotsess. Mis tähendab, et emaili pinnalt hakkavad eralduma kaltsium-, fosfaat- ja hüdroksiidioonid. Seejärel tekib hambale kriitjasvalge laik, kuid emaili pind on veel terve. Neutraalse keskkonna taastumisel (pH 6,0 ja rohkem) algab remineralisatsiooniprotsess, mille käigus 2–3 tunni jooksul kaltsiumi-, fosfaadi- ja hüdroksiidioonid pöörduvad taas hambaemaili.
Samuti mõjutab hambakaariese teket fluoriid. On tõestatud, et fluoriidi abil on kaaries paranenud ning samuti on suurenenud hammaste vastupanuvõime kaariesele.
Huvitav teada!
Tahke toidu mälumine puhastab hambapindasid. Lisaks eritub tiheda konsistentsiga toidu mälumisel enam sülge, mis aitab suus taastada normaalset PH-taset. Seda näitab muuhulgas asjaolu, et kaariesest kahjustuvad rohkem just need pinnad, kus toit sagedamini peetub (hambavahed, mälumispinna vaod).
