Vanematel võib tekkida palju küsimusi seoses laste hammaste tervisega. Millises vanuses peaks toimuma esimene visiit hambaarsti juurde? Kui esmapilgul tundub hammaste olukord hea, kas neid tuleb siiski kontrollida? Mis toimub hambaarsti kabinetis ja kuidas käitub laps? EstDental hambakliiniku laste hambaarst, Maria Lukjanova, selgitab, kuidas tuleks sellistes olukordades käituda.
Esimene hambaarsti külastus
Esimene visiit laste hambaarsti juurde võiks toimuda soovitatavalt kuus kuud peale esimeste hammaste kasvu. Visiidi käigus hindab hambaarst hammaste olukorda, hambumust, annab vanematele nõu ja juhiseid kaariese ennetamiseks. Tulevikus on soovitatav külastada hambaarsti kord kuue kuu jooksul, isegi kui ei ole ilmseid probleeme. See on vajalik, et arst saaks kiiresti diagnoosida ja ravida hambakaariest, mis on laste puhul levinud probleemiks. Eestis on hambakaariese kahjustusi keskmisest rohkem ning kahjustunud on juba 2-3 aastaste laste hambad. Rutiinne kontroll tagab tõhusa eeltöö saavutamaks lapsele tulevikuks normaalne hammaskond.
Lapse esimene visiit hambaarsti juurde on väga oluline ja see peaks toimuma sõbralikus keskkonnas. Tähtis on, et laps harjuks hambaravikabinetiga ning ei tunneks hambaarsti ees hirmu. Esimesel visiidil tutvustatakse mängulises võtmes lapsele hambaarsti instrumente ja sõidetakse hambaravi tooliga. Laste hambaravi arst räägib, kuidas hambaauke ravitakse ja näitab lastele mõeldud toredaid värvilisi plomme. Väikestele räägitakse, kuidas Sööbik ja Pisik hammastesse auke teevad ja mida peaks tegema, et niimoodi ei juhtuks ning õpetatakse hambaid õigesti harjama. Esmane lapse visiit hambaarsti juurde kestab pool tundi ja enamasti on laps ema süles tundes end turvaliselt ja kaitstuna.
Esimeseks visiidiks ettevalmistamine
Lapsevanemad saavad esimeseks arstikülastuseks teha eelnevalt selgitustööd. Kindlasti ei tohiks sisendada lapsele hirmu hambaarsti ees lausetega: “Ära karda, arstitädi ei tee sulle haiget!” või „Puurimine ei ole valus“. Samuti tekitab lastes hirmu vanemate negatiivse hambaarsti külastusest kuulmine. Seega tuleb jälgida, et kodus ei süstitaks lastesse asjatut hirmu. Pigem tuleks lapsele selgitada, mida hambaarst teeb ja miks ning proovida vastata kõikidele küsimustele. Kõige rohkem kohutab lapsi teadmatus, mida temaga hambaarsti juures tehakse.
Samuti saavad ka vanemad muuta olukorda mänguliseks. Näiteks päev enne arsti külastust võiksid vanemad mängida lapse hambaarsti – paluda lapsel avada suu, lugeda koos hambaid kokku ja rääkida, mida teha, kui on hambas auk. Peamiseks eesmärgiks on kindlustada, et lapse esimene visiit hambaarsti juurde ei muutuks ebameeldivaks üllatuseks. Ühtlasi päeval, mil minnakse hambaarsti juurde, võiks planeerida midagi toredat, näiteks kinno minekut. Nii muutub hambaarsti juurde minemise päev positiivsemaks ja lõbusamaks.
Laste hambaravi puhul on tähtis, et laps tunneks end turvaliselt. Laste puhul tuleb lähtuda sellest, et ei ravita ainult hammast vaid luuakse usaldussuhe väikese patsiendiga. Varajases eas talletuvad kogemused mällu eriti eredalt, mis kujundavad tema käitumismustreid ka täiskasvanueas. Seetõttu tuleks kindlasti käia ühe kindla hambaarsti juures, kellega on hea kontakt ja suhe.
Kui esimene visiit ei olnud edukas
Kui esimesel visiidil oli laps ulakas ja ei allunud kontrollile, on oluline mõista, miks see toimus. Sellel võib olla mitmeid põhjuseid. Võib-olla oli visiidiks vale aeg, hirm võõra koha või arsti ees või tehti viga juba visiidi ettevalmistamisel. Esimest probleemi saab kergesti ennetada, jälgides, et laps oleks toidetud, maganud ja kuiv. Samuti saab kergesti lahendada ka teist probleemi külastades korduvalt arstikabinetti ja luua arstiga hea kontakt. Sealjuures kolmas probleem on tõsiseim. Lapsed mäletavad hästi varajases eas saadud kogemusi, seetõttu on oluline ikka ja jälle lapsele rääkida hammaste hooldamisest ja hambaarsti külastamisest, vältides varasemaid vigu. Aja jooksul laps harjub, et hambaarst on sõber, kes aitab hoida hambaid ilusana ja tervena.
Dr. Maria Lukjanova / EstDental OÜ
